Min birra

Julien Parsons:

Go boahtá RAMM:ii, de jáhkán ahte gal jurddaša musea birra ollislaččat, muhto duohtavuođas dat lea ráhkaduvvon máŋgga sierra osiin. Mun lean Julien Parsons. Lean čoakkáldathoavda RAMM:s, ja lean lihkolaš go beasan bargat RAMM:s 2004 rájes. Nu ahte lean oaidnán moadde dain rievdadusain maid mii odne galgat oaidnit ja mo dat heivejit oktii.

Gonagaslaš Albert muitomusea lea beare badjel 150 jagi boaris, ja dat lea ráhkaduvvon muitomearkan Prinsa Albertii. Nu ahte mii čuožžut dál Albert muitoásahusa álgoálgosaš foajes, mii lei báiki gos RAMM álggii.

Dat ásahuvvui álggos sihke musean ja girjerádjosin, ja maiddái allaskuvlan ja dáiddaskuvlan. Ja go dát iešguđet doaimmat leat fárren eret visttis, de beasai musea viiddidit iežas čoakkáldagaid ja iežas galleriijaid nu ahte mii dovdat musea nu mo dat lea odne.

Go vánddardat birra, de oainnát seaguhusa iešguđetlágan arkitektuvrralaš stiillain: muhtimat mat gusket ruovttoluotta álgoálgosaš vistái, muhtimat eará viiddidemiide 1800-logus, ja muhtimat fas 2000-logu ođđasis huksemii.

Mu maŋis oainnát dan álgoálgosaš musea maŋŋeseainni mii gárvánii 1868:s. Nu ahte oainnát man unni dat lei, ja dat ii leat eará go foaje ja galleriija.

Čuožžilit šilljus lea okta dain stuorra vejolašvuođain oaidnit boares ja ođđa deaivvadeami. Nu ahte dán áššis mii leat ožžon, jus geahččat bajás, de oainnát álgoálgosaš 1868 seainni mii deaivvada ođđaáigásaš ođasmahttimiin šilljus. Ja dat lea dat dovdu ahte boares ja ođđa čoahkkanit oktii, jurddašan, mii lea okta dain stuorra áššiin visttis.

Nu ahte dát galleriija mas mii dál čuožžut lea huksejuvvon 1895:s ja das lea fiinna gotihkalaš čáhppes čáhci. Álgoálgosaš arkitektuvrralaš stiila mii válljejuvvui RAMM:ii lei Gothic Revival, ja dat lea dan hui erenoamáš ovddabealli. Muhto go arkiteavttat lasihedje galleriijaid vissui, de geavahedje maiddái gotihkalaš stiillaid. Nu ahte go vánddardat World Cultures galleriijas, de jus oaččut vejolašvuođa, de geahča bajás ja geahča dan fiinna latnja, ja maiddái daid fantastihkalaš čájáhusaid.

Go vázzá RAMM birra, de oainnát ollu dan álgoálgosaš arkitektuvrras mii ain lea eallimin, muhto lea hui hárve oaidnit álgoálgosaš čájáhusaid. Nu ahte dat mii mis lea min maŋis, Sladen-galleriija, lea okta fantastihkalaš ovdamearka galleriijas mii lea measta rievddakeahttá dan rájes go dat biddjui ovdal vuosttaš máilmmisoađi. Das lea Percy Sladena čoakkáldat mearračuovggain ja sullasaš elliin. Dat lea okta dain buoremus čoakkáldagain Stuorra-Británnias, ja dat čájehuvvo ain iežas álgoálgosaš kássain. Dat lea duođalaš divrras.

Nu ahte mii dál čuožžut Ancient Worlds galleriijas mas leat dološ ávdnasat nuppi bealde min. Muhto ollu olbmot geat gallededje RAMM ovdal, 1900-logus, dovdet dán Gerald geahččangalleriijan danin go Gerald lei ovdal doppe vuolábealde, su njuoratmánná čuoččui bajás, ja su guvlui sáhtii geahččat measta čalmmiid čalmmiide.

Nu ahte dát lea Geralda ođđa ruovttubáiki, ja son lea leamaš dáppe 2011 loahpa rájes. Áidna vuohki mo mii beasaimet sirdit Geralda su ovddeš báikkis ođđa báikái lei duođaid galleriija čáhcegátti bokte skáhpus. Nu ahte dat lei hui dehálaš ja mearkkašahtti áigi museai, juste ovdal go fas rahppui.

Gerald lea leamaš RAMM-násti dan rájes go bođii 1919:s. Ja go stuorra njiččehasaid čoakkáldat bođii, de sis lei duođalaš váttisvuohta go sis ii lean sadji buohkaide. Nu huksejuvvui gaskaboddosaš vistti RAMM maŋis, mii gohčoduvvui čoakkáldaga mielde Peel Hut, ja dat bisttii sullii 50 jagi.

Ja dat duođaid dušše čájeha dan ahte musea álo viiddidii iežas čoakkáldagaid, álo oaččui eanet ja eanet, ja das dušše nogai sadji. Ja go vánddardat RAMM birra, de oainnát mo sadji lea rievdaduvvon ja geavahuvvon buolvvaid mielde nu ahte sáhttá nagodit birget čoakkáldagaid meari, čoakkáldagaid riggodaga ja rikkisvuođa.

Nu ahte mii leat dál čuožžumin Gárddi sisabeassanbáikkis, mii lea musea maŋimuš rievdadusaid áigi. Dát lei oassi ođasmahttimis mii rahppui 2011:s. Nu ahte 1900-logu loahpas musea čájehii iežas agi mearkkaid, ja nu álggii ulbmillaš prošeakta ođasmahttit dan, dahkat lasáhusaid dasa, muhto sihkkarastit ahte eat masse viktorialaš vuoiŋŋa ja viktorialaš arkitektuvrra. Nu ahte dat mii dáhpáhuvai lei hábmen, náitalan, boares ja ođđa gaskkas, ja mun jáhkán ahte dan oainnát buoremusat ođđa sisabeassamis.

Oassin ođđa huksemis ii lean sáhka dušše boares sajiid ođasmahttimis. Dás lei sáhka maiddái ođđa sajiid ráhkadeamis, daningo okta dain guovddáš áššiin maid mii háliideimmet lei fállat olbmuide rievddadeaddji čájáhusaid ja ođđa sisdoalu. Nu ahte dán saji huksen, ođđa Gallery 20, lei guovddážis ođđasishuksemis go olbmot besse boahtit RAMM:ii ja álo besse guoimmuhit ja návddašit ođđa sisdoalu.

Nu go oainnát, de lea dát komplihterejuvvon muitalus ja das leat iešguđetlágan stiillat seaguhuvvon. Muhto dat lea dat maid mun ráhkistan das. Dat lea okta dain stuorra čábbodagain RAMM:s. Don oainnát dán vistti muitalusa go dat ovdána, ja mun lean sihkkar ahte dat joatká ovdánit boahtte 150 jagi.

Julien Persons vázzá musea čađa ja muitala vistti arkitektuvrra birra ja mo musea čájáhusat leat rievdan áiggi mielde.

Morwena Stephens:

Nu ahte konserváhtor veahkeha dahkat dávviriid eambbo olámuttos álbmogii go dahká daid nu ahte dat sáhttet gierdat čájáhusa museas.

Mun lean Morwena Stephens ja lean konserváhtor dáppe RAMM:s.

Suodjaleapmi lea duođaid dan birra ahte seailluhit čoakkáldagaid buoremus lági mielde. Ja stuora oassi min barggus lea duođaid juoga maid mii gohčodit eastadeaddji suodjaleapmin dahje čoakkáldagaid fuolaheapmin. Nu ahte geahččalit sihkkarastit ahte áššit eai hedjon.

Ja, go lean tekstiilasuodjaleaddji, de dat lea juoga maid mun dávjá deaivvadan Davvi-Englánddas go mis leat hui čáhppes ja liegga dilit. Doppe gávdnojit ollu govdabeatnagat ja biktasiid muorat, ja daid larvat sáhttet duođaid dagahit stuorra vahágiid ullui, njuoratmánnái ja njuoratmánnái.

Nu ahte dát biktasat buhtistuvvojedje vuos dentála støvsugain – nu hui kontrollerejuvvon, liegga suohkan. Ja de leat vahága guovllut giddejuvvon hui fiinna neahttain eastadan dihte viidáset billašuvvama ja vahágiid. Nu ahte lea dušše hui fiinna neahtta mii lea njuvvojuvvon miehtá olles silkevuođu.

Ja de ledje manšeahtat oalle ruškes ja čáhppes čalmmiiguin, ja nu dat leat čáhppes buhtistuvvon ja dat dagahii muhtinlágan galbma ja ruškes nuoskkideami. Ja de doppe gos muhtun oassi rájis lei eret, de dat lea fas njuvvojuvvon sajis, geavahit hui fiinna njuovvannáli ja hui fiinna njuovvannáli.

Nubbi dehálaš oassi barggus lea leamaš mannekinna ráhkadeapmi. Nu ahte mii álgit papier-mâché-mannekinnain, mii lea unnit go gákti go dieđusge lea dehálaš ahte eat bidjat makkárge gáržžideami gávtti ala.

Nu ahte 1700-logus dákkár biktasiid, rabas gávtti, geavahedje njuoratmánnái, ja dađibahábut ii lean álgoálgosaš njuoratmánná dakkár dilis ahte dan sáhtii geavahit. Nu ahte mii leat fas ráhkadan njuoratmánná koarttas ja silkkis mii lea sárgojuvvon museas.

Dan áiggi biktasiin lei oalle lihka ovddabealli, muhto oalle stuorra njuoratmánná. Ja dát ollašuvvá go geavahit neahtta vai šaddá volyma, muhtun muddui beana vuođđogávttis, muhto de juoga maid mii gohčodit lummačuovggain, ja dat biddjojuvvojit neahttagávttiid vuollái. Mii bidjat dasto silkki bajimus čiŋa buot eará vuollelávkkiid ala.

Ja seamma ládje leat giehtadoarjagat gokčojuvvon silkkiin sihkkarastit ahte dat lihkadit biktasiid sisa almmá ahte dat gahččet.

Eambbo kompleaksa biktasat nugo dát hui fiinna, allaárvosaš ja divrras biktasat – maid mun dieđán leat buot iešguđet olbmot geat leat leamaš mielde dasa. Nu ahte dieđusge lea hábmejeaddji gii hábme silkebiktasiid, doppe leat njuovvajeaddjit geat njuvvet dan ávdnasiid, sárgosat.

Nu ahte ovdamearkka dihte dán biktasis buot čiŋaheamit duođaid heivejit biktasiid ivnniide, ja nu ahte ollu olbmot geain lea ollu gelbbolašvuohta čoahkkanit ovttas ráhkadit visot mii dahká biktasa.

Muhtumin šaddet muhtun vahágat go ávdnasat leat loanas. Nu ahte dáppe lea leamaš veaháš vahágat gos muhtin bealit leat gahččan. Nu ahte dát leat indiánaid mokkasiinnat World Cultures čoakkáldagas RAMM:s. Mis lea náhkki, mii livččii eamiálbmot, muhto gávppašuvvon materiálat. Nu gávppašedje ullo, mii sáhtášii leat Oarje-Eatnamis eret, erenoamážit dát fiinna rukses viidodat, ja de glássabealjit vejolaččat Bohemias. Dađi bahábut lea buot materiála dáppe, ja nu mun geahččan makkár njuolggočuoggáid galggan geavahit ja mo čatnat čuoggáid ja de fas bidjat čuoggáid.

Nu ahte go galledan museaid ja oainnán biktasiid čájáhusas, de okta ášši masa geasuha mu lea biktasat ja ávdnasat, struktuvrrat, ivdni. Ja dat ledje muhtun fáktorat mat vuosttažettiin geasuhedje mu tekstiilasuodjaleapmái.

Nu ahte mun duođaid lohken psykologiija vuosttaš oahpus, muhto fuomášin ahte lean erenoamáš beroštuvvan tekstiillain. Mun duođaid ráhkistan suodjaleami go juohke prošeakta lea iešguđetlágan. Muhtumin mii fertet gieđahallat daid unnit smávva beliid, nugo suoidneváttuid ja nu ain. Muhto seammás dovddat duođaid ahte dáid geavahedje olbmot geat leat eallán buolvvaid ovdal, ja dat lea hui gelddolaš beassat buktit min lagabui daid muitalusaid maid biktasat ja dávvirat sáhttet muitalit.

Morwena Stephens čilge mo RAMM suodjalanjoavku bargá seailluhit delikáhta dávviriid mat leat tekstiilačoakkáldagas, ja almmustahttá sin fágalaš gelbbolašvuođa ja fágalaš trihkkaid.